Igal naisrahval peab vähemalt üks kleit olema. Aga, mida rohkem, seda uhkem. See siin oli kunagi algselt seelik. Ja siis ma tuunisin teda.
Panin veniva riide otsa; et paremini seljas püsiks, õmblesin õlapaelad külge; et nunnum oleks, krookisin paelte õmbluse vahele pisut satsi ka. Ja ma armastan nööpe :)
Selja taga on lips. Ega sellel muud otstarvet ei ole, kui niisama iluks lehvida. Materjal on ikka häsi õhuline ja kerge. Seda venivat osa mu õmblusmasin eriti ei tolereeri - tahab lokkida ja vahele jätta, aga siis tuleb Memme soovitused kasutusele võtta. Niisiis, õmblejad, siin on teile mu vanavanaema nipp: kui masin ei soostu materjaliga koostööd tegema, siis tuleb läbi paberi õmmelda. Ajalehest ribad kõlbavad väga hästi. Aga sel juhul tasuks enne õmblema asumist kindlasti traageldada...
Selliseid lihtsaid kleite on ka võimalik igasugu käes olevate vahenditega meisterdada. Mõnest vanast seelikust või kleidist. Antud isend on küll uuest kangast. Üleval oleks nagu maika ja all voltidega seelik.
Seelikuosa on pealt tepitud, et see veidralt punni ei jääks. See pealmine õmplus aitab tal paremini alla langeda. Kandid ja õlapaelad on samast riidest, mis allosa.
Neid ja igasugu muid võin teha. :)
- Ann.
No comments:
Post a Comment